Vicky Krieps andis Hollywoodile veel ühe katse. See ei olnud nii hull.
The Phantom Threadi näitlejanna, kes oli põletatud filmi Ameerika Ühendriikides reklaamimise kogemusest, taandus kunstihõngulise hämarusse. Nüüd on ta tagasi M. Night Shyamalan kassahitis Old.
RAMBROUCH, Luksemburg – Neli aastat tagasi näis Vicky Krieps olevat määratud Hollywoodi staariks. Luksemburgi näitlejanna oli välja tulnud peaaegu teadmatusest, et mängida peaosa Paul Thomas Andersoni filmis 'Phantom Thread', milles ta kehastas Daniel Day-Lewise kehastatud domineeriva moelooja piinatud muusat. Tema esitus – haavatav, kipitav, ahastav – kogus kriitikat ja viitas uue suure talendi saabumisele.
Siis näis Krieps haihtuvat, lükates tagasi hulga Hollywoodi pakkumisi, sealhulgas suure eelarvega märulifilmi, ja asus selle asemel väiksemaid rolle, peamiselt Euroopa art-house filmides ja Saksa televisioonis.
Mul oli vaja kaks aastat, ütles ta hiljuti, istudes Luksemburgi maapiirkonnas oma pere 200-aastase kodu tagahoovis. Ta ütles, et avalikkuse tähelepanu all olemise kogemus oli peaaegu traumeeriv.
Sel suvel on aga 37-aastane Krieps taas tähelepanu keskpunktis, peaosades kahes tänavuse Cannes’i filmifestivali filmis (Mia Hansen-Love’i „Bergmani saar“ ja Mathieu Amalrici „Hoidke mind kinni). Ja käiguna, mis annab märku tema enesekehtestatud Hollywoodi pagulusest, mängib ta ka M. Night Shyamalani uues läikivas õudusmuinasjutus Old, mis jõudis USA kinodesse 23. juulil.
Krieps, kes on ennast halvustav ja soe, kuid aldis tõsimeelselt kunsti ja looduse puudutavatele puutujatele, ütles, et arusaam, et vana on nii paljudes teatrites näidatud, tekitab temas stressi.
Ma kannan seda tohutut paradoksi: minust on saanud näitleja, aga ma ei taha, et mind nähakse – sellel pole mõtet, ütles ta. Ma tõesti kardan, et inimesed võivad mind ära tunda.
PiltKrediit...Laurie Sparham / Fookuse funktsioonid
PiltKrediit...Universaalsed pildid
Filmis, mille peaosas on ka Gael García Bernal, kehastab ta kahe lapse ema, kes perepuhkusel olles jääb lõksu randa, kus inimesed vananevad tohutu kiirusega. Tema tegelaskuju, kes on tunnistajaks, kuidas tema lapsed mõne tunni jooksul täiskasvanuks saavad, on filmi emotsionaalne ankur ning Krieps on pälvinud oma esituse eest laialdast kiitust.
Zoomi intervjuus ütles Shyamalan, et on näitlejanna fänn olnud alates Phantom Threadist ja et teda tõmbas tema klassikaline väärikus. Ta lisas: See on nii ilus, et keegi tema kaliibriga on žanrifilmi keskmes nii haavatav.
Ta ütles, et tema otsus filmi teha tulenes tegurite koosmõjust. Pandeemia ajal oli ta palju mõelnud aja olemusele: tundsin, et film võib meile rääkida midagi selle kohta, kuidas me inimestena elame aja ja ruumi konstruktsioonis, jookstes punktist A punkti B, kuid tegelikult põgenedes iseenda eest. .
Kuid ta ütles ka, et on üha enam leppinud muredega, mis tekkisid pärast Phantom Threadi ilmumist. Ta ütles, et sel ajal lähenes ta oma karjäärile – ja elule – ilma suurema plaanita ning polnud valmis reklaaminõueteks ja tööstuse tähelepanuks.
Krieps, kes elab praegu koos kahe lapsega enamasti Berliinis, ütles, et tema enese kustutamise soov tulenes suuresti tema kasvatusest Luksemburgis, Belgia, Prantsusmaa ja Saksamaa vahele surutud tillukeses hertsogkonnas. Ta ütles, et riigi suurus soodustab tagasihoidlikkust.
PiltKrediit...Julien Mignot The New York Timesi jaoks
Ennast kirjeldanud unistav teismeline lahkus pärast keskkooli Luksemburgist Lõuna-Aafrikasse, kus veetis aasta aega aidsihaigete laste õpetajana. Seal viibides tundis ta näitlejakarjääri jätkamist damastseensel hetkel, mis hõlmas madalat mäge, mida ta aimas teelt. Ta ütles, et mul oli sügav side selle mäe ja selle energiaga ning ma otsustasin, et tahan olla keegi, kes suudab selle tunde tabada ja vabastada, võib-olla laval.
Pärast Zürichi näitlemiskooli astus (ja sealt lahkumist) sai ta elatist kokku, täites peamiselt väikeseid rolle Saksa televisioonis ja filmis. Siis ühel päeval sai ta meili videoproovikutsega, mille ta luges oma telefonis häiritult valesti, kutsudes proovima tudengifilmiprojekti. Istusin bussis ja olin just alustanud huvitavat vestlust võõra inimesega – teate, kuidas see on, ütles ta.
Ta saatis oma telefoniga salvestatud esildise ja alles siis, kui ta sai oma agendilt kõne, andis talle teada, et Andersonile meeldis video, sai ta aru, et see on mõeldud Phantom Threadile.
Ta ütles, et filmi pressituur oli kultuurišokk. Tal polnud kunagi krediitkaarti olnud ja Los Angelesse saabudes avastas ta üllatusega, et ta vajab seda hotelli sisseregistreerimiseks. Ütlesin: 'Ma lähen laagriplatsile – mind ei huvita.' (Lõpuks hotell leebus.)
Siis tuli tema meediakoolitus: see oli naine, kes rääkis mulle, mis mul viga on, ja et ta ei ütleks oma arvamust, ütles ta. Kõndisin L.A.-st šokis ja mõtlesin: 'Oh issand, kas see on see, mida nad minult tahavad?'
See kogemus kinnitas tema otsust Euroopasse naastes hoiduda rahvusvahelisest kontrollist. Tema töö seal hõlmas kõrvalosa rolli Saksa telesarjas Das Boot ja hiljuti prantsusekeelses Hold Me Tightis ja Bergmani saarel, Hansen-Love'i kauakestvas ingliskeelses projektis. 15. oktoobril USA-s linastuva filmi keskmes on filmitegijate paar (keda mängivad Krieps ja Tim Roth), kes külastavad Rootsis asuvat Faro saart, kus kunagi elas režissöör Ingmar Bergman.
Prantsuse filmirežissöör Hansen-Love ütles telefoniintervjuus, et Kriepsil oli väga euroopalik melanhoolia ja võrdles oma näitlejastiili Isabelle Hupperti omaga.
PiltKrediit...Julien Mignot The New York Timesi jaoks
Bergmani saarel kogeb Kriepsi tegelaskuju rida kohtumisi, mis panevad teda kahtlema oma rollis ema, partneri ja kunstnikuna. Krieps ütles, et tema tegelase identiteediotsing on aidanud tal üle saada ka tema enda vastumeelsusest Hollywoodi suhtes.
See naine püüab leida lahendust küsimustele 'Kes ma olen?' ja 'Mis on tõeline?' Vastus on: Tõelist pole, ütles ta ja lisas, et mõistmine on ajendanud teda muutuma avatumaks. milliseid projekte ta ellu viia tahtis.
Krieps ütles, et on valmis tulevikus tegema rohkem suure eelarvega Ameerika filme, kuigi tema pandeemiajärgne ajakava on juba täis. Hiljuti lõpetas ta Austria keisrinna Elisabethi saksakeelse eluloofilmi Corsage filmimise ning tema eelseisvate projektide hulka kuuluvad 'Kolme musketäri' adaptsioon ja Belgia režissööri Philippe Van Leeuwi film, milles ta kehastab Ameerika Ühendriikide piiriagenti. tema esimene katse ekraanil kasutada Ameerika aktsenti.
Ta lisas, et USA filminduse juurde naasmisel tundus ta veidi nagu sulgeks raamatu, mille ta oli jätnud avamata. Ma arvasin: 'Phantom Thread' kaob jälle, inimesed unustavad mind - aga ma ei saa seda filmi tagasi võtta, ütles ta. See on nagu tühistamine, kes ma olen.
